KUKEMARI Empetrum nigrum
Kukemari (klikkides levik maailmas ja pildid) on igihaljas kääbuspõõsas ja kasvab soodes ja rabades ning sageli koos kanarbikuga (kellega on väike sarnasus). Fotol (K. Karp) on kukemarjad kasvamas Altja mererannas männimetsa servas liivasel alal. Taimede lehed on mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised. Kuna lehed asetsevad risti neid kandvate vartega, siis meenutavad need okaspuude okkaid. Kukemarja lehed on alati kokku rullunud, mis oleksid nagu seest õõnsad.
Kukemari on meil küll üpris tavaline, kuid marjataimena teda meil ei kasutata. Viljad on maitsetud ja suurte seemnetega. Eesti asub kukemarja jaoks liiga lõunas ja seetõttu igal aastal marju üldse ei saagi. Põhjapoolsetel tundraaladel on sageli näha laiuvaid marjavälju, nii nagu meil mõnes kohas kasvavad kanarbikunõmmed.
Külmemate alade kukemarjad on maitsvamad, mahlakamad ja neist valmistatakse samasuguseid toite nagu meie mustikatest ja pohladest. Kukemarja läikivad mustad marjad (klikkides rohkem infot marjadest) on väga ilusad ka vaagnakaunistuseks, kuid esile tuleb kindlasti tõsta ka nende kõrget vitamiin C sisaldust. Seetõttu on nad päikesevaesel põhjamaal väärtuslikuks ravivahendiks. Kukemarju võib säilitada samamoodi vee sees nagu jõhvikaidki.
Viljadeks on luuviljad, mille sees on kõva luukestaga seemned. Looduses levivad taimed enamasti mitte seemnetega, vaid pikkade maapealsete roomavate vartega. Varred juurduvad pidevalt ja nii võib emataime ümber tekkida enam kui meetrilaiune taimevaip. Seega on sobiv kasutada ka haljastuses.
Kukemari on kahekojaline (ühtedel taimedel on ainult emasõied ja teistel isasõied). Põhja-Eestis võib aga mitmel pool leida ka ühekojalist alamliiki, kelle õites on samaaegselt nii tolmukaid kui emakaid. Levik Kanada looduses (avaneb klikkides)
Kukemarja taimed on sobivad kasvatada ka aedades. Eriti sobivad nad turbaaeda kui pinnakattetaimed. Taimed on rohelised kogu aasta ja marjad muutuvad isegi paremaks pärast öökülmi. Paljundada saab puitunud pistikutest.
Kukemari on meil küll üpris tavaline, kuid marjataimena teda meil ei kasutata. Viljad on maitsetud ja suurte seemnetega. Eesti asub kukemarja jaoks liiga lõunas ja seetõttu igal aastal marju üldse ei saagi. Põhjapoolsetel tundraaladel on sageli näha laiuvaid marjavälju, nii nagu meil mõnes kohas kasvavad kanarbikunõmmed.
Külmemate alade kukemarjad on maitsvamad, mahlakamad ja neist valmistatakse samasuguseid toite nagu meie mustikatest ja pohladest. Kukemarja läikivad mustad marjad (klikkides rohkem infot marjadest) on väga ilusad ka vaagnakaunistuseks, kuid esile tuleb kindlasti tõsta ka nende kõrget vitamiin C sisaldust. Seetõttu on nad päikesevaesel põhjamaal väärtuslikuks ravivahendiks. Kukemarju võib säilitada samamoodi vee sees nagu jõhvikaidki.
Viljadeks on luuviljad, mille sees on kõva luukestaga seemned. Looduses levivad taimed enamasti mitte seemnetega, vaid pikkade maapealsete roomavate vartega. Varred juurduvad pidevalt ja nii võib emataime ümber tekkida enam kui meetrilaiune taimevaip. Seega on sobiv kasutada ka haljastuses.
Kukemari on kahekojaline (ühtedel taimedel on ainult emasõied ja teistel isasõied). Põhja-Eestis võib aga mitmel pool leida ka ühekojalist alamliiki, kelle õites on samaaegselt nii tolmukaid kui emakaid. Levik Kanada looduses (avaneb klikkides)
Kukemarja taimed on sobivad kasvatada ka aedades. Eriti sobivad nad turbaaeda kui pinnakattetaimed. Taimed on rohelised kogu aasta ja marjad muutuvad isegi paremaks pärast öökülmi. Paljundada saab puitunud pistikutest.