METSA KÕRVALKASUTUS
Metsa kõrvalkasutuse viisid
Kehtiva Metsaseaduse järgi on üheksa põhilist metsakasutamise viisi. Selle punkt 4 lubab metsa kasutada inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimisvõimaluste loomiseks ning punkt 5 lubab metsa kasutada puude seemnete, metsamarjade (fotol levinuma metsamarja - mustika kasvukoht Käsmus. foto K. Karp), seente, ravim- ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja - juurte, vaigu ja kasemahla varumiseks, mesipuude paigutamiseks ja loomade karjatamiseks.
Läbi aegade on marjade ja seente korjamine metsast olnud tähtis.
Kehtiva Metsaseaduse järgi on üheksa põhilist metsakasutamise viisi. Selle punkt 4 lubab metsa kasutada inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimisvõimaluste loomiseks ning punkt 5 lubab metsa kasutada puude seemnete, metsamarjade (fotol levinuma metsamarja - mustika kasvukoht Käsmus. foto K. Karp), seente, ravim- ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja - juurte, vaigu ja kasemahla varumiseks, mesipuude paigutamiseks ja loomade karjatamiseks.
Läbi aegade on marjade ja seente korjamine metsast olnud tähtis.
- Metsamarju loetakse riiklikult tähtsaks ekspordi- ja sisemaise tarbimise artikliks, mille varud kasutatakse suurel määral ära, kuid on veel ka töötlemise potentsiaal.
- Metsa kõrvalkasutusel on sotsiaalne tähtsus, sest see annab lisa tööd ja sissetulekut maa- elanikkonnale, kuid ka linnades elavatele vähekindlustatutele. Metsast saadavate toodete hulk on suurenenud inimese oskuste ja eluviiside muutumisega, seega käsitletakse metsa kõrvalkasutust tänapäeval tunduvalt laiemalt kui mõned aastakümned tagasi.
Metsamarjade korjamine Eestis
Eesti Wabariigis korjati 30.-l aastatel keskmisel saagiaastal ära ligi 70% metsamarjadest. Sel ajal oli metsamaad poole vähem ja elanikkonnast ligi 70% elas maal. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, vaarikas ja mustikas (foto K. Karp, mustikad metsas). Inimesi, kelle peamiseks sissetulekuallikaks oli marjade ja seente korjamine, arvati olevat ligi 5000. Marju ja seeni eksporditi Eestist märkimisväärsetes kogustes paljudesse välisriikidesse (20 riiki). Eksootilisemad maad, kuhu Eesti metsamarju ja seeni eksporditi, olid Egiptus, Tuneesia, Lõuna-Aafrika ja Austraalia.
Nõukogude Eestis oli jõhvika korjamine reglementeeritud - marju ei tohtinud korjata enne kehtestatud kuupäeva. Sel ajal oli aga rabas käimine väga populaarne ja ära korjati umbes 70% jõhvikatest ja mõnes rabas isegi peaaegu kogu bioloogiline saak. 1990.-ndate aastate alguses vähenes metsamarjade korjamine, sest vana kokkuostusüsteem oli lagunenud ja uut polnud veel asemele loodud. Teiseks põhjuseks oli ka keediste valmistamiseks vajaliku suhkru defitsiit.
Tähtsamad metsamarjad:
Käesolevaks ajaks pole pohla ega ka mustika kasvuala tõenäoliselt oluliselt muutunud, sest 1986. a, millal nimetatud uuringud lõppesid, moodustasid marjametsade üldpindalast suure osa noored puistud. Vanade heade marjametsade pindala on marjametsade kogupindalast olnud viimastel aastakümnetel küllaltki väike. Käesolevaks ajaks on neist enamik arvatavasti raiutud. Võib siiski eeldada, et pohla ja mustika kasvuala on metsa langetamisel ja kokkuveol alustaimestikku säästva moodsama tehnika kasutuselevõtuga viimase kümne aasta jooksul isegi mõneti suurenenud.
Nõukogude Eestis oli jõhvika korjamine reglementeeritud - marju ei tohtinud korjata enne kehtestatud kuupäeva. Sel ajal oli aga rabas käimine väga populaarne ja ära korjati umbes 70% jõhvikatest ja mõnes rabas isegi peaaegu kogu bioloogiline saak. 1990.-ndate aastate alguses vähenes metsamarjade korjamine, sest vana kokkuostusüsteem oli lagunenud ja uut polnud veel asemele loodud. Teiseks põhjuseks oli ka keediste valmistamiseks vajaliku suhkru defitsiit.
Tähtsamad metsamarjad:
- Jõhvikad. Aastaid oli Eestis tähtsaimaks kokkuostetavaks metsamarjaks jõhvikas, mille produktiivsete kasvukohtade (keskmise hektarisaagiga vähemalt 250 kg) pindalaks hinnati 1966. ja 1971. aastal läbi viidud jõhvikasoode inventeerimise põhjal 22 705 ha. Jõhvika bioloogilisteks varudeks on hinnatud 6000 tonni aastas.
- Mustikad. Mustikametsad moodustavad kogu riigimetsa maast umbes 1,9% Väga häid mustikametsi (vt foto K. Karp) on 778 ha, keskmise saagikusega 6304 ha ja noori potentsiaalseid mustikametsi 29 305 ha . Mustikaid on keskmisel saagiaastal võimalik korjata kuni 2150 – 3500 tonni.
- Pohlad. Pohlametsad moodustavad kogu riigimetsa maast umbes 1,1%. 1984. ja 1986. tehtud uurimuste kohaselt oli Eestis väga hea saagikusega pohlametsi 222 ha, keskmise saagikusega metsi 1550 ha ning 18 580 ha noori perspektiivseid metsi, millest järgneva paari-kolmekümne aasta jooksul võiksid kujuneda head marjametsad. Pohli on keskmisel saagiaastal võimalik korjata kuni 120 –250 tonni.
Käesolevaks ajaks pole pohla ega ka mustika kasvuala tõenäoliselt oluliselt muutunud, sest 1986. a, millal nimetatud uuringud lõppesid, moodustasid marjametsade üldpindalast suure osa noored puistud. Vanade heade marjametsade pindala on marjametsade kogupindalast olnud viimastel aastakümnetel küllaltki väike. Käesolevaks ajaks on neist enamik arvatavasti raiutud. Võib siiski eeldada, et pohla ja mustika kasvuala on metsa langetamisel ja kokkuveol alustaimestikku säästva moodsama tehnika kasutuselevõtuga viimase kümne aasta jooksul isegi mõneti suurenenud.
Metsamarjade vähenemine
Suurimaks ohuks pohla kasvukohtadele tuleb pidada oksareha, millega riisutakse metsakultuuride rajamiseks pinnast ette valmistades kogu alustaimestik ja metsakõdu vaalu. Eriti halbade tagajärgedega on suvised lageraied, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi (foto K. Karp). Otsest majanduslikku kahju põhjustab rohttaimestiku, eeskätt metsamarjade, ravim- ja meetaimede hävitamine suvistel raiestikel. Taimed ei taastu enne 10...15 aastat, selleks ajaks on aga raiestikul juba sedavõrd tihe noorendik, et valguse puudus ei lase seal marjataimedel kasvada. Viimastel aastatel võib täheldada, et harvendusraiete lõppedes jäävad sageli järele hõredad puistud. Metsamarjade saagikusele tuleb see ainult kasuks. Alustaimestiku valgustingimuste paranemine suurendab mustika, veel enam aga pohla saagikust. Parimad pohlasaagid saadaksegi raiesmikelt, kus raie käigus ja metsa taastamisel on säilitatud alustaimestik. Heade marjamaade pindala peaks Eesti metsades lähema paari aastakümne jooksul suurenema. Seega võib loota ka suuremat metsamarjade kogusaaki. Sõltuvalt metsade mitmekülgse majandamise edukusest võib metsa kõrvalkasutusest saadud tulu kogu metsamajanduse kogutulust moodustada küllaltki kaaluka osa. Madalaboniteedilistes puistutes võib metsa kõrvalsaadustest moodustuv tulu tihti isegi ületada puidust saadava. Ainuüksi metsamarjadest ja seentest saadav tulu võib moodustada isegi 13 - 15% (1994. a 15,2%) kogu metsamajandusest saadavast tulust.
Metsa kõrvalkasutuse sotsiaalset tähtsust rõhutab tõsiasi, et see võimaldab saada maapiirkondades lisasissetulekut. Ka linnaelanikele pakub metsa kõrvalkasutus lisasissetulekut ja puhkeelamusi. Peagi suurenes jälle marjade korjamine seoses Soome kokkuostjatega ja ka Eesti turule tulnud uute firmadega, kes ostsid elanikelt varutud metsamarju. Ühel perioodil oli metsamarjade korjamine isegi lisasissetulekuks paljudele töötutele ja ka koolilastele. Kokkuostetavate metsamarjade kogused on võrreldes 60-ndate ja 70-ndate aastatega tunduvalt suurenenud ainult mustika osas. Pohlamarjade kokkuost on samal ajal vähenenud ja raske on turustada ka jõhvikaid. Pealegi on meie harilikule jõhvikale Euroopa turul suureks võistlejaks Põhja-Ameerikas kultiveeritav suureviljaline jõhvikas.
Käesoleval ajal korjatakse loodusest marju vähe. Rootsis ainult 10% mustika-, pohla- ja vaarikasaagist, Soomes leiab kasutamist 1–10% metsamarjade saagist. korjatakse ära jõhvikasaagist 15–25%, mustikatest 30–50%, pohladest kuni 40%. Metsamarju varuvate ettevõtete eksportandmed näitavad, et suur osa mustikast ostetakse kokku hoopis Lätist, kus siseturu hinnad on Eestiga võrreldes tunduvalt madalamad.
Lätis korjatakse metsadest keskmiselt 5 000 t marju. Esikohal on puit, teisel seened ja 3-l marjad. Sellest kogusest 70-80% kulub omatarbeks ja 30% müüakse. 1 000 t eksporditakse. Kõige tähtsamaks metsamarjaks loetakse pohla. Turunõudlus on ka jõhvika ja mustika järele. Metsmaasikad, vaarikad ja sinikad korjatakse peamiselt omatarbeks.
Soomes moodustab metsamarjadest saadud tulu 89% kogu metsamajanduses saadavast tulust. Metsamarjadest peetakse kõige hinnalisemaks rabamurakat (40 mk/kg). Soomes kogutud andmetel kogutakse metsamarjade bioloogilisest saagist 30% ja viimastel aastatel 5-10%. Tihti on metsamarjad kõrgema hinnaga kui aiamarjad.
Metsa kõrvalkasutuse sotsiaalset tähtsust rõhutab tõsiasi, et see võimaldab saada maapiirkondades lisasissetulekut. Ka linnaelanikele pakub metsa kõrvalkasutus lisasissetulekut ja puhkeelamusi. Peagi suurenes jälle marjade korjamine seoses Soome kokkuostjatega ja ka Eesti turule tulnud uute firmadega, kes ostsid elanikelt varutud metsamarju. Ühel perioodil oli metsamarjade korjamine isegi lisasissetulekuks paljudele töötutele ja ka koolilastele. Kokkuostetavate metsamarjade kogused on võrreldes 60-ndate ja 70-ndate aastatega tunduvalt suurenenud ainult mustika osas. Pohlamarjade kokkuost on samal ajal vähenenud ja raske on turustada ka jõhvikaid. Pealegi on meie harilikule jõhvikale Euroopa turul suureks võistlejaks Põhja-Ameerikas kultiveeritav suureviljaline jõhvikas.
Käesoleval ajal korjatakse loodusest marju vähe. Rootsis ainult 10% mustika-, pohla- ja vaarikasaagist, Soomes leiab kasutamist 1–10% metsamarjade saagist. korjatakse ära jõhvikasaagist 15–25%, mustikatest 30–50%, pohladest kuni 40%. Metsamarju varuvate ettevõtete eksportandmed näitavad, et suur osa mustikast ostetakse kokku hoopis Lätist, kus siseturu hinnad on Eestiga võrreldes tunduvalt madalamad.
Lätis korjatakse metsadest keskmiselt 5 000 t marju. Esikohal on puit, teisel seened ja 3-l marjad. Sellest kogusest 70-80% kulub omatarbeks ja 30% müüakse. 1 000 t eksporditakse. Kõige tähtsamaks metsamarjaks loetakse pohla. Turunõudlus on ka jõhvika ja mustika järele. Metsmaasikad, vaarikad ja sinikad korjatakse peamiselt omatarbeks.
Soomes moodustab metsamarjadest saadud tulu 89% kogu metsamajanduses saadavast tulust. Metsamarjadest peetakse kõige hinnalisemaks rabamurakat (40 mk/kg). Soomes kogutud andmetel kogutakse metsamarjade bioloogilisest saagist 30% ja viimastel aastatel 5-10%. Tihti on metsamarjad kõrgema hinnaga kui aiamarjad.