METSMAASIKAD Fragaria vesca
Bioloogia ja levik
Metsmaasikas (klikkides levik ja pildid) on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Taime kõrgus on 5...20 cm. Tupplehed on viljadel rõhtsalt või tagasikäändunult (erinevalt muulukast). Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja. Vili on koguvili (mitte mari). Pähklikesed paiknevad lihakaks muutunud õieteljel. Vili on valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1...8 vilja. Taimel on kolmetised liitlehed. Fotol on näha lehed augustis (K. Karp). Lehtede kasv toimub nagu aedmaasikalgi kahel ajal. Pildil on näha punakas leht, mis on kasvanud kevadel ja augustis pärast saaki on nende lehtede elutegevus aeglustunud ja tihti ka haigestunud. Noored lehed on aga terved ja nendest sõltub järgmise aasta saak. Juurmiste lehtede kaenlaist väljuvad pikad võsundid, mis sõlmekohtadelt juurduvad. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Metsmaasika levila hõlmab peaaegu kogu Euroopa ja Aasia parasvöötme. Põhja-Ameerikasse on metsmaasikas jõudnud inimese abiga ning hiljem seal ka loodusesse levinud. Eestis on metsmaasikas tavaline taim – nii metsas kui ka põllupeenardel ja raiesmikel, kus ta soodsates valgustingimustes rikkalikult viljub. Maasikaid ei kasva ainult liivikutel ja soos.
Kasvatamine
Kuni XVII sajandini rahuldus eurooplane põhiliselt metsmaasikaga, sest loodus andis neid piisavalt. Paiguti kasvatati metsmaasikat ka aedades. Esimesed sellealased teated pärinevad juba XIV sajandist Pariisi lähedalt Kuninglikust aiast. XV ja XVI sajandil kasvatati teda juba Inglismaal, Hollandis ja Saksamaal. Venemaal ilmus see taim ülikute aedadesse XVII sajandil. Umbes samast ajast on teateid metsmaasika taasviljuva vormi, nn. kuumaasika (F. vesca var. semperflorens) ning teiste maasikaliikide kasvatamise kohta aedades. Kuid nende osatähtsus vähenes, kui Euroopasse toodi Põhja-Ameerikast (arvatavasti XVI sajandil) virgiinia maasikas (F. virginiana), ning järgmisel sajandil Lõuna-Ameerikast tšiili maasikas (F. chiliensis), mis osutus eelmisest paremaks. Nende kahe hübriidid said aga aluseks aed- ehk ananassmaasikale (F. grandiflora = F. ananassa). Hübriidliik tõrjus lähteliigid peagi kõrvale. Nüüdseks on aretatud mitu tuhat aedmaasika sorti.
Enamasti kasvatatakse aias siiski metsmaasika teisendit – kuumaasikat. Prantsusmaal kasvatatakse neid müügiks: 125 g mahutavatesse karbikestesse pakitud marja müüakse eelkõige turistidele. Tänapäeval on teada üle 20 kuumaasikasordi ja vormi. Osa neist on väikese-, osa suureviljalised, mõned vormid võsunditeta (neid saab paljundada ainult külvi teel).
Sort ‘Rügen’ – viljad valmivad juuni – oktoober. Võsundid on väiksed ja nendega paljundada ei saa. Samas on aga taimede hooldus tunduvalt lihtsam, kui võsunditega vormide puhul.
Aias kasvatatakse tihti ka haljastustaimena.
Metsmaasikas (klikkides levik ja pildid) on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Taime kõrgus on 5...20 cm. Tupplehed on viljadel rõhtsalt või tagasikäändunult (erinevalt muulukast). Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja. Vili on koguvili (mitte mari). Pähklikesed paiknevad lihakaks muutunud õieteljel. Vili on valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1...8 vilja. Taimel on kolmetised liitlehed. Fotol on näha lehed augustis (K. Karp). Lehtede kasv toimub nagu aedmaasikalgi kahel ajal. Pildil on näha punakas leht, mis on kasvanud kevadel ja augustis pärast saaki on nende lehtede elutegevus aeglustunud ja tihti ka haigestunud. Noored lehed on aga terved ja nendest sõltub järgmise aasta saak. Juurmiste lehtede kaenlaist väljuvad pikad võsundid, mis sõlmekohtadelt juurduvad. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Metsmaasika levila hõlmab peaaegu kogu Euroopa ja Aasia parasvöötme. Põhja-Ameerikasse on metsmaasikas jõudnud inimese abiga ning hiljem seal ka loodusesse levinud. Eestis on metsmaasikas tavaline taim – nii metsas kui ka põllupeenardel ja raiesmikel, kus ta soodsates valgustingimustes rikkalikult viljub. Maasikaid ei kasva ainult liivikutel ja soos.
Kasvatamine
Kuni XVII sajandini rahuldus eurooplane põhiliselt metsmaasikaga, sest loodus andis neid piisavalt. Paiguti kasvatati metsmaasikat ka aedades. Esimesed sellealased teated pärinevad juba XIV sajandist Pariisi lähedalt Kuninglikust aiast. XV ja XVI sajandil kasvatati teda juba Inglismaal, Hollandis ja Saksamaal. Venemaal ilmus see taim ülikute aedadesse XVII sajandil. Umbes samast ajast on teateid metsmaasika taasviljuva vormi, nn. kuumaasika (F. vesca var. semperflorens) ning teiste maasikaliikide kasvatamise kohta aedades. Kuid nende osatähtsus vähenes, kui Euroopasse toodi Põhja-Ameerikast (arvatavasti XVI sajandil) virgiinia maasikas (F. virginiana), ning järgmisel sajandil Lõuna-Ameerikast tšiili maasikas (F. chiliensis), mis osutus eelmisest paremaks. Nende kahe hübriidid said aga aluseks aed- ehk ananassmaasikale (F. grandiflora = F. ananassa). Hübriidliik tõrjus lähteliigid peagi kõrvale. Nüüdseks on aretatud mitu tuhat aedmaasika sorti.
Enamasti kasvatatakse aias siiski metsmaasika teisendit – kuumaasikat. Prantsusmaal kasvatatakse neid müügiks: 125 g mahutavatesse karbikestesse pakitud marja müüakse eelkõige turistidele. Tänapäeval on teada üle 20 kuumaasikasordi ja vormi. Osa neist on väikese-, osa suureviljalised, mõned vormid võsunditeta (neid saab paljundada ainult külvi teel).
Sort ‘Rügen’ – viljad valmivad juuni – oktoober. Võsundid on väiksed ja nendega paljundada ei saa. Samas on aga taimede hooldus tunduvalt lihtsam, kui võsunditega vormide puhul.
Aias kasvatatakse tihti ka haljastustaimena.
Muulukas Fragaria viridis
Muulukas (klikkides levik ja pildid) on metsmaasikaga väga sarnane ja märgatavaks erinevuseks on tupplehed, mis on tihedalt viljade ümber hoiduvad. Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus on 5...20 cm. Õied on suhteliselt suured (läbimõõt 2...2,5 cm) ja mõlemasugulised. Kroonlehed kreemikasvalged. Õitseb mai lõpus ja juunis. Väikestest pähklikestest koosnevad kerajad koguviljad. Värvuselt punased kuni kollakasvalged. Pähklikesed asuvad lihakaks muutunud kuhikjal õiepõhja pikendusel. Viljad on söödavad, väga meeldiva lõhna ja maitsega, kuid raskesti õiepõhja ja tupplehtede küljest eraldatav. Paljuneb peamiselt seemnetega, vähem ka vegetatiivselt maapealsete võsunditega. Viljad on söödavad, aromaatsed. Kasutatakse keedisteks. Suuremad ja magusamad metsmaasika omadest, seetõttu vääriks kultiveerimist. Looduses kasvavad kuivadel rohtunud nõlvadel, looniitudel ja -metsades, kuivadel pärisniitudel. Lubjalembene.
Teadustöös kasutatakse aedmaasika sordiaretuses, et parandada viljade maitseomadusi. Huvitava maitsega F. moschata (hexaploid) ja F. viridis (diploid) kasutatakse hübridiseerimisel. On saadud hübriidid Penta-ja hexaploid hübriidide vahel F. x ananassa ja viridis, mida on tagasiristatud F. x ananassa.
Muulukas (klikkides levik ja pildid) on metsmaasikaga väga sarnane ja märgatavaks erinevuseks on tupplehed, mis on tihedalt viljade ümber hoiduvad. Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus on 5...20 cm. Õied on suhteliselt suured (läbimõõt 2...2,5 cm) ja mõlemasugulised. Kroonlehed kreemikasvalged. Õitseb mai lõpus ja juunis. Väikestest pähklikestest koosnevad kerajad koguviljad. Värvuselt punased kuni kollakasvalged. Pähklikesed asuvad lihakaks muutunud kuhikjal õiepõhja pikendusel. Viljad on söödavad, väga meeldiva lõhna ja maitsega, kuid raskesti õiepõhja ja tupplehtede küljest eraldatav. Paljuneb peamiselt seemnetega, vähem ka vegetatiivselt maapealsete võsunditega. Viljad on söödavad, aromaatsed. Kasutatakse keedisteks. Suuremad ja magusamad metsmaasika omadest, seetõttu vääriks kultiveerimist. Looduses kasvavad kuivadel rohtunud nõlvadel, looniitudel ja -metsades, kuivadel pärisniitudel. Lubjalembene.
Teadustöös kasutatakse aedmaasika sordiaretuses, et parandada viljade maitseomadusi. Huvitava maitsega F. moschata (hexaploid) ja F. viridis (diploid) kasutatakse hübridiseerimisel. On saadud hübriidid Penta-ja hexaploid hübriidide vahel F. x ananassa ja viridis, mida on tagasiristatud F. x ananassa.