PÕLDMURAKAS (põldmari) Rubus caesius
Põldmurakas (klikkides levik ja pildid) on põõsas 0,5...1,5 m pikkuste vartega. Varred on algul püstised, hiljem harunevad ja kaarduvad enamasti lookjalt maapinnale ning varre tipul võivad siis kasvada lisajuured (vt foto K. Karp). Kolmetised liitlehed on süstjate abilehtedega, värvuselt helerohelised. Leherootsud on kaetud lühikeste ogadega. Varre pind on sinaka kirmega ja kaetud ogadega. Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, värvuselt valged. Õie läbimõõt on ligi 2 cm. Kroonlehed valged, tipul pisikese sisselõikega, tupplehtedest palju suuremad. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on koguluuvili, mis on värvuselt peaaegu must, veidi hallikassinise kirmega. Üksikud osaviljad asuvad kõrgel kuhikjal õiepõhjal. Vili eraldub valminult koos õiepõhjaga erinevalt vaarikast ja luuseemned on suuremad ning on maitselt hapu.
Põldmurakas kasvab kuivemal lubjarikkal pinnasel - puisniitudel, kraavikallastel, metsa-ja teeservadel, harvemini rähapinnasel põlluumbrohuna. Fotol (K. Karp) on näha taimed happelisel mineraalmullal kilemultsiga katseistandikus.
Põldmurakas kasvab kuivemal lubjarikkal pinnasel - puisniitudel, kraavikallastel, metsa-ja teeservadel, harvemini rähapinnasel põlluumbrohuna. Fotol (K. Karp) on näha taimed happelisel mineraalmullal kilemultsiga katseistandikus.